"Jan Uuspõld läheb Tartusse" (Kuukulgur Film, 2007)
Selle filmi äranägemist ootasid paljud, mina nende seas. Ikkagi tänapäevane kultuurilis-meelelahutuslik roadmovie juhtivailt sotsiaaltundlejailt, arvamusliidreilt, "elukapteneilt ja salongilõvelt"! Juba ette kuuldu-nähtu tõotas mitmetunnist kvaliteetaega.
"Ilusa Eestimaa" laadis sissejuhatuskaadrite taustal kõlanud optimistlik raadiohääl tabas buumiaasta 2006 kehtivat zeitgeisti ja Eesti Unelmat paremini kui miski, mida varem kuuldud-nähtud, kuid ... seal kõik uus ja hea ka lõppes. Pagan, kinost tulles oli küll kahtlane tunne, et film oma treilerist üle ei hüpanudki. Kõigi nende suurepäraselt kokkupandud sketšide, geniaalselt tabatud tüüpide, säravatele kildude ja pealinlike siseringi-naljade kõrval filmi (seda va ... kinematograafilist subjekti, millega suhestuda, noh) ennast nagu väga polnudki. Aga kas oleks pidanud olema?
Alati võib ju vinguda ja pragada, kuidas see või teine kinotükk sinu ootusi ei täitnud, aga ma pole üldse kindel, kas sihukesi filme alati vaatajale meeldimiseks tehaksegi. Tõepoolest, filmimehe jaoks võib "teose" valmistamine ise palju magusam präänik olla, kui lugupeetud pop-eksperdi kiidulaul "Ekspressi" telekava eelviimasel leheküljel või Postimehe nädalalõpulisa tunnustavad peanoogutused. Päriselt ka ju - elu peab lõbus olema, ja ma olen nõus sööma päris mitu "Kuldrannakese" VHS-kassetti koos karbiga, kui "JULT"i tegemine asjaosalistele lõbus polnud!
("Aga Raul Saaremetsast teeme Arvo Pärdi, hähähähähähähä, kõva-kõva!" "Täiesti perrrses, ma sain Ilv... - kuuled vä??- ma sain Ilvese nõusse praegu!! Mõtleme talle käba mingi episoodi välja, onju!")
Et käisin mullijoogikino 60-kroonisel hommikupoolsel seansil, siis polnud väga kahju ka piletirahast. Ühe asja üle (peale täisfrontaal-palja Mirtel Pohla näitamise - tõesti aitäh, aitäh veelkord!) võib siiski veel siirast rõõmu tunda. Mõne aasta tagune tola- ja keskpärasusmaraton, kõikmõeldavaid raadioelmarlikke põhiväärtusi pühitsev "Vanad ja kobedad saavad jalad alla" tundub nüüd veel kehvema filmina, kui enne. JULT-ilt napp, kuid kindel punktivõit. Suffer, bitch!
2 kommentaari:
ma tean yhte nippi, kuidas sellest filmist hea director's cut saada. selleks tuleks maimik ja tolk kuuks ajaks montaažiruumist minema peksta ja lasta sõltumatul briti filmieksperdil see asi vähemalt pool tundi lyhemaks lõigata. vat siis teeks ta VJKSJA-le endiselt kindlalt ära aga rohkemate punktidega
mirteli "full frontal" oli tõepoolest midagi täiesti maagilist ja enamgi veel! thank you, thank you, thank you!:)
Postita kommentaar