Esmaspäev, 30. aprill 2007

"Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas" (Parunid ja Vonid, 2006)

Pagan, "Tulnukas" on ikka üsna hea filmitükk. Loodetavasti avab heroilise jõmm-ploitation-ajastu kohalikus kinos.

Kõigile neile, kelle eufooriat (või vastumeelsust) kütab vaid "Tulnukas" rohkelt kõlavate roppsõnade kasutus - talitsege end, väikesed värdjad, ja vaadake veelkord. Seal on filmi ja ehtsat kino-powerit rohkem, kui enamikus eestikeelsetes "täispikkades". No näiteks ... "Nimed marmortahvlil" on selle kõrval ikka paras Draamateater ju.

Vaadatagu kasvõi Osa IV ("Poisid viivad Valdise autoga sõitma ja tuletavad talle elu meelde"). Kaamera näitab kordamööda sport-žigulli juhtivat Märti (Ott Sepp), kõrvalistmel "Kuldset Börsi" sirvivat Otti (Vallo Kirs) ja tagaistmel vaikivat Valdist (Märt Avandi). Mis siis on, tõeliselt haruldane situatsioon, eks: kolm jorssi sõidavad autoga? Aga hetkekski ei hakka igav (need kojameeste käimakolkimised ja uduse esiklaasi nühkimine on ilmselt lõbus deja-vu kõigile, kes oma esimest autorisu mäletavad) - ning vähem kui minutipikkuse lõigu sisse mahub vist üks paremaid eestikeelseid filmidialooge üldse.


"A sa talle tisside vahele oled pannud vä?"

Film on traditsioonilisest uina-muinast päästetud sellega, mis enamikus eesti filmides "kunstilistel" vms. kaalutlustel tegemata on jäetud: kogu mittevajalik kräpp on lihtsalt välja lõigutud. Sihuke "kerge käärisõrmega" montaaž (nagu ka suurepärane mõte film pealkirjastatud osadeks jaotada!) klapib hästi rõhutama ka tegelaskujude mitte just üleliia mõtestatud ja sidusat olevikku.


"Tra mis sa i tunne ära mind vä?"

"Tulnukas" võikski olla eeskujuks nii mõnelegi eesti filmitegijale - eelkõige selles osas, mis puudutab oma filmi materjali süvenemist, sellest aru saamist ja esitamist. (Kõige nimetatu asemel on vist alati lihtsam "filosoofilise", "maailmavalulise", kuid enamasti lihtsalt pealiskaudse "kunstitamise" teed minna ja aeg täis näidelda). Provintslike paneelmaja-jorsside "asjale" on ühe lühikese filmiga pihta saadud nii napilt ja ehedalt, et lausa lust vaadata.

Jaa,
jaa,
jaa,
jaa!

3 kommentaari:

Ragnar ütles ...

Režissööri enda sõnul läks film üsna palju metsa, st paljusid asju, mis olid plaanitud, teha ei saanud või tuli teisiti teha. Arvatavasti tulid probleemid filmile vaid kasuks.

Anonüümne ütles ...

Mölamaffia kohta info otsinguil jõudsin siia. Lugesin algul kiiresti ühe filmi kohta jutu läbi ja tahtsin juba lehte kinni panna, kui äkki tundsin, et peaks teised jutud ka läbi lugema. Nii huvitavad tundusid nad. Seda ma tegingi.

Huvitav, et nagu mölamaffia aegadel, nii ka nüüd tundisin, et mõtleme ühtmoodi. Olen ise samu momente filmides tähele pannud ja samad asjad häirivad.

Soovitan, et vaata (veelkord) ja kirjuta nupuke filmi L.A.P.Nurgas kohta. See on peale Lutsu seeriat üks väärikas järg headele eesti filmidele. Nali, action ja süzee on paigas.

Kahjuks peale seda pole ma uusi häid Eesti filme näinud va Nimed Marmortahvlil, Klass ja rohkem nagu ei tulegi meelde. Nõrgad on Malev, Vanad&Kobedad, Martin. Hea film on eelkõige selline, mida viitsid veelkorra vaadata.

Äkki sa tead paremini? On viimasel ajal ka midagi head tehtud? Miks ei tehta uut Kevadet? Kui muud, sellest paremat, nad nagunii teha ei oska.

Aare

Anonüümne ütles ...

Kohtumine tundmatuga, Kuldrannake